Rogosi mõisa ajalugu

Rogosi mõisa ajalugu

Rogosi Mõis (Rogosinsky) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal, kaasajal asub mõisasüda Võru maakonnas Haanja vallas Ruusmäe külas.

Esmakordselt on mainitud Rogosi mõisa 1597. ja 1603. aastal. Mõis asus Haanja kõrgustikul nelja järve vahelisel alal. Rogosi kastell-tüüpi kindlusmõisa ja ümbruskonna nimi tuleneb Poola päritoluga vürsti Stanislaus Rogosinsky (poola Stanisław Rogoziński) nimest, kes oli mõisa omanik aastatel 1603–1625 ja ehitas ilmselt soodsa asendi tõttu endise linnuse või keskaegse asula kohale puidust kaitserajatise. Rogosi (Rogosinsky) nimi püsis ümbruskonnal kuni 1939. aasta 1. aprillini, kui nimi eestindati Ruusmäeks.

Rootsi kuningas Gustav Adolf II läänistas 1629. aastal Rogosi ja Pindi mõisa Berliini Gümnaasiumi rektorile magister Clas Hermann Liebsdorffile, kes oli 1595. aastal saanud keiser Rudolf II-lt aadlitiitli. Clas Hermannilt päris mõisad tema poeg fiskaal-komissar Joachim von Liebsdorff. Liebsdorffide kätte jäi mõis üle 130 aastaks.

1701. aastal toimusid Rõuge kihelkonnas Põhjasõja lahingud. 13. septembril toimunud Rõuge lahingut on nimetatud ka Rogosinsky lahinguks (soome Rogosinskin taistelu), kus Rootsi võidetud lahingus hukkus teiste hulgas Kurisoo ja Imastu mõisniku poeg, ratsameister, vabahärra Henrik Johan Rehbinder (~1670–1701).

1744 abiellus leitnant Joachim von Liebsdorffi (surnud 1744) ja Anna Louise Jacobine von Glasenappi (surnud 1724) tütar Renata von Liebsdorff (1721–1807) Gustav Berend von Glasenappiga (surnud 1775).

Huvitavat lugemist

Rahvusarhiiv

Eesti Mõisakoolide Ühendus

Eesti mõisaportaal

Haanjamaa Elu

Estonian Manor Turism

Wikipeedia

Rogosi mõisa väliuurimised 1981

Rogosiga seotud tegelased

Mõisa kokk Johann Morat

Tagasi esilehele