Noorusea armastus

Robert Ungru päevik, 2Noorusea amastus

Kui õnelik ma armastuses kord olin noore elu teel kõig tähed taiva laotuses mul tunnistajas  tulge nüüd
Kas mäletad need õhtu tunnid kus sa mu juures wiibisid
kus sa mu slimi häbesd waatsid kätt õrnalt pikistasid mul

Ma sakedast su juure tõdsin su sini silmis waatasin
ja warksil wiisil wõtsin ma süld musu mis mind kurwastas
Ei aimanud ma sellest paha ei lahkumises laulnud lind
nõnda mitta jätmas maha mina kurbdusega jätsin sind

Jää jumalaga sa kaunis neiu jää jumalaga armas pruut ei tea
kas saan ma iial siin käima kus õnnelik kord olin ma
Jää jumalaga ja ela kaua sa töise kaanlas õne labs
sina walmistasid mule roemu mis olen wõtnud on su käes

Kus iial lähen seal …….

29. oktoobril 1915 aastal Opekalnas