Legendid

ERA II 244, 453/4 (9) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. – Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Vana härrastemajas käivad sagedasti vanatondid ja kummitused. Suurt pidu peavad nad aga pööningul. Üks naine näinud kord: must punaste silmadega mees läinud trepist üles ja astunud korstnapühkijate tuppa. Sääl toas elanud vanasti herra ajal korstnapühkijaid.
Siis käib veel kummitamas ühe naise või preili vaim. Sel on helesinine siidine kleit seljas ja ka seda on nähtud.
Ja surnud vanaparun ei saavat kustkil rahu. Kord sõitnud kaks meest pühapäeval mõisasse päevi üles andma. Vanahärra tulnud vastu ja kärkinud: “Mis te käite iga pühapäev ega anna mulle rahu.”

ERA II 244, 456/7 (12) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. – Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv
Sinise kleidiga naine, kes kummitab Rogosi mõisas, võib ka mõne nunna vaim olla, sest õige vanasti, enne sakslaste meile tulekut oli olnud Rogosi mõisa asemel klooster ja kloostri all käigud, mis viisid ümberkaudu kuhugi välja. Sõja ajal lõhkusid rüütlid kloostri ära ja mõisnik lasknud hoone ümber ehitada mõisaks.
Mis klooster see oli, ei ole teada. Ainult väga vanad inimesed on rääkinud noorematele, et nende vanaisad on neile seletanud.

ERA II 244, 450/1 (6) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi m. – Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mai Sintka, 77 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Kuural oli vanasti üks vana mõisaveski, veel praegugi on varemed näha. Kui Kuura jõgi oli suurem ja veerikkam kui praegu, ujutas veski üle kõik heinamaad. Veski oli Rogosi mõisa oma, aga ta ujutas üle ka Vastseliina mõisniku heinamaad. Siis leppisid mõisnikud omavahel kokku, et Rogosi mõisnik lõhub veski maha ja selle eest annab talle teine suure tüki metsa.
Sääl veski juures jões käis vanasti üks naisterahvas end pesemas. Veskilised nägid teda mitu korda. Tal oli väga must juuks ja suured rinnad: ta oli inetu justkui mõni vanapagan. Veskilised mõtlesid, et kes ta muud ongi kui sarvik ise. Üks mees oli kuulnud, et kui sarvikule lasta püssist hõbedaga, siis ta kaob ära. Kord kui naine tuli jälle ja pesi oma süsimusta juust, pani mees oma preesi püssi ja laskis. Prees läks naisele rinda, kuid ta võttis preesi kätte ja viskas tagasi. Mees sai veel parajal hetkel nurga taha peitu pugeda. Veskilised arvasid, et prees polnud puhtast hõbedast ja seepärast ei mõjunudki sarviku pääle. Pärast seda ei olnud aga naist enam näha.

RA II 244, 400 (26) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. – Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Rogosi mõisa vana härberis paruni magamistare om lubjatu orjanaiste rinnapiimäga. Kõik naised käisid järgimööda, kelle kõrd oll müüda, tuu aeti talli. Veel nüüdki olõvat mõnikord kuulda säält toast ohkeid ja kaebeid.
Piinakelder oli otse provva makamistua all. Provva olnu kaibanu, et üüse ei saa magada, vaimu koputase põrandalõ.

ERA II 244, 401 (28) < Rõuge khk., Laitsna-Rogosi v., Rogosi k., Soodi t. – Anna Randvere, Võru progümnaasiumi õpilane < Mari Savi, 76 a. (1939) Sisestas Salle Kajak 2002, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Mare Kalda
Mõisan käu alati vaime ja kummitusi. Ütskõrd olli ma ütsindä terven mõisa majan. Õhtul tull üts miis sisse, esi must, punaste silmiga. Kõndis läbi minu tare ja koputas kepiga põrandale ja ütles: “Kõik veri om joba är viidü.”
Seda musta, punaste silmiga miist om mitme nännu häärbärin.
Vana Kellä Jüri olla näinud surnud parunit akna pääl istvat üüse ja piipu tõmmanu tõõnõ.